11.10.2019
Eesti Kindlustusseltside Liidu (EKsL) statistika kohaselt oli mullu 408 kindlustuskelmust, mida on vähem kui kahel varasemal aastal. Samas üritati kindlustuselt välja petta kokku 2,6 miljonit eurot, mis on viimase üheksa aasta suurim summa. EKsLi kahjuennetuse valdkonna juhi Ülli Reimetsa sõnul üritatakse kindlustuselt välja petta üha suuremaid hüvitisi, kuid tänu politsei ja kindlustusuurijate tõhusale koostööle on kelmuste avastamine paranenud.
Loe edasi ›04.10.2019
Eesti Kindlustusseltside Liidu (EKsL) ja Turu-uuringute ASi koostöös valminud uuringust selgus, et 44 protsenti elanikkonnast ei ole eraravikindlustusest midagi kuulnud. Eraravikindlustusega sooviks liituda 20 protsenti eestimaalastest ning sama paljud ei ole sellest huvitatud.
Loe edasi ›27.09.2019
Eesti Kindlustusseltside Liidu (EKsL) ja Turu-uuringute ASi koostöös valminud uuringust selgus, et poolel elanikkonnast on sääste ja 39 protsenti ei säästa. Kolmandikul on sääste kuni kolme kuu töötasu ulatuses. Veidi enam kui kümnendikul on sääste 4-12 kuu töötasu ulatuses ja vaid viiel protsendil enam kui aastase töötasu ulatuses.
Loe edasi ›26.09.2019
Fookusest on pea täielikult kadunud pensionisüsteemi peamine eesmärk: pensioni maksmine inimesele tema elupäevade lõpuni. Selle planeerimine üksikisiku tasandil on aga praktikas võimatu, kirjutab Eesti Kindlustusseltside Liidu juhatuse esimees Mart Jesse. Kohustusliku kogumispensioni vastaste sõnakasutus ja üleskutsed süsteemi likvideerimiseks tekitavad kummastust. Järjekindlalt väidetakse, et fondides raha põleb, see teenib ennekõike finantssektori huve ja seetõttu on vaja asi laiali saata.
Loe edasi ›19.09.2019
Eesti Kindlustusseltside Liidu (EKsL) ja Turu-uuringute ASi koostöös valminud uuringu kohaselt on pooltel 18-64-aastastel inimestel laenukohustusi, sealhulgas liisinguid. Uuringust selgus, et enamik suurema laenukohustusega elanikke on teinud elukindlustuse. Väiksema laenukohustusega inimestel on aga elukindlustust vähem.
Loe edasi ›07.09.2019
Oleme pensionisüsteemiga jõudnud seisu, kus loosungid ja katteta lubadused helgest tulevikust on muutunud faktidest ja prognoosidest olulisemaks. Tegemist on faktijärgse poliitika väljendumisega sotsiaalkindlustuses - apelleeritakse avalikkuse emotsioonidele, keskendumata üksikasjadele. Väiteid kinnitatakse eelkõige kordamise teel, ignoreerides fakte.
Loe edasi ›