Auto väärtuse vähenemine

Hüvitamise alused Sõiduki väärtuse vähenemise hüvitamine

Hüvitamise alused

Kui sõidukit on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige sõiduki parandamise mõistlikke kulusid ja väärtuse vähenemist. Sõiduki väärtuse vähenemine tähendab olukorda, kus sõiduki väärtus on pärast kvaliteetset taastamist väiksem selle väärtusest enne kahjustamist.

Väärtuse vähenemisest tingitud kahju ei olene sellest, kas kahju kannatanul oli kavatsus asi müüa või mitte.

Väärtuse vähenemise hüvitamist saab nõuda sõiduki omanik.

Näiteks liisingusõiduki kahjustumise korral saab sõiduki väärtuse vähenemist nõuda liisinguandja. See, kas ja mis ulatuses peab liisinguandja saadud hüvitist liisinguvõtjaga jagama, oleneb nende lepingust.

Kindlustusandja hüvitab sõiduki väärtuse vähenemisest tekkinud kahju juhul, kui sõiduk sai kindlustusjuhtumis raskelt kahjustada ja kahju kannatanu nõuab sõiduki taastamise mõistlike kulutuste hüvitamist. Sõiduk on raskelt kahjustatud, kui selle taastamise kulud ületavad 50 protsenti sõiduki turuhinnast ja taastusremont hõlmab kandevkere või raami kuju taastamist olulises ulatuses. Muud väärtuse vähenemisest tingitud kahju ei pea kindlustusandja hüvitama.

Vt liikluskindlustuse seaduse § 26 lõige 9 ja § 33 lõige 11.

Sõiduki väärtuse vähenemisel võib teoreetiliselt olla kaks põhjust.

  • Tehniline väärtuse vähenemine tekib juhul, kui ka kvaliteetse taastusremondiga ei ole võimalik täielikult taastada sõiduki varasemat tehnilist seisukorda.

Praktikas seda probleemi ei ole, sest kohase remonditehnoloogia abil on võimalik taastada iga sõiduk endisse seisukorda.

  • Majanduslik väärtuse vähenemine kajastab kahjustada saanud ja seejärel kvaliteetselt taastatud ning samasuguse kahjustamata sõiduki turuhinna vahet. Eeldatakse, et sõiduki liiklusõnnetuses osalemise fakt mõjutab potentsiaalsete ostjate käitumist ning liiklusõnnetuses osalenud taastatud sõiduki turuhind on väiksem kui sarnasel sõidukil, mis ei ole liiklusõnnetuses osalenud.
Tagasi üles

Sõiduki väärtuse vähenemise hüvitamine

Nõuet käsitledes tuleb leida vastus kolmele küsimusele:

  • kas kindlustusandjal on kohustus sõiduki väärtuse vähenemine hüvitada
  • kas sõiduki väärtus on vähenenud
  • kui suur on hüvitis

Kas kindlustusandjal on kohustus sõiduki väärtuse vähenemine hüvitada?

Kindlustusandja peab hüvitama sõiduki väärtusest tingitud kahju, kui esinevad kõik järgmised asjaolud

  • sõiduki väärtus on vähenenud (vt järgmist küsimust)
  • kahju kannatanu nõuab sõiduki taastamise mõistlike kulutuste hüvitamist, mitte sõiduki hävimise kahju hüvitamist
  • sõiduk sai kindlustusjuhtumis kahjustada ja kahjustuste taastamise kulud ületavad 50% sõiduki turuhinnast
  • sõiduki taastusremont hõlmab sõiduki kandevkere või raami taastamist olulises ulatuses

Kas sõiduki väärtus on vähenenud?

Sõiduki väärtus ei vähene kindlustusjuhtumi tõttu:

  • üle viie aasta vanuse sõiduki puhul

Märkimisväärne osa üle viie aasta vanustest sõidukitest on osalenud liiklusõnnetuses. Üle viieaastaste sõidukite turuhind on kujunenud olukorras, kus ostja ei saa kontrollida nende liiklusõnnetuses osalemist. Seetõttu ei saa liiklusõnnetuses osalemine ka sõiduki väärtust olulisel määral mõjutada. 

Üle viieaastastest Eestis registreeritud sõiduautodest on liiklusõnnetuses osalenud 50% ja üle kaheksa-aastastest 70%. Kontrollitava kasutusajalooga sõidukeid on Eesti kasutatud sõidukite turul 8%, üle viieaastaste sõidukite puhul alla 1%.

  • sõidukil, mille läbisõit on üle 100 000 km

Maanteeameti hinnangul on pooltel kontrollitud sõidukitel läbisõidumõõdiku näitu muudetud. Näitu saab usaldada vaid jälgitava kasutusajalooga sõidukitel. Üle 100 000 km läbisõidu ja kontrollitava kasutusajalooga sõidukeid on Eesti kasutatud sõidukite turul vähe (tõenäoliselt samas suurusjärgus üle viie aasta vanuste sõidukitega.

  • kui sõiduki väärtus on võrreldes uue sõiduki hinnaga juba oluliselt vähenenud

Sõiduki väärtus on oluliselt vähenenud, kui see moodustab alla 40% sõiduki esialgsest maksumusest.

  • kui sõiduk on olnud varem ulatuslikult kahjustatud

Niisuguseid sõidukeid käsitletakse järelturul juba varasema kahjujuhtumi pärast n-ö avariilisena, mistõttu uus kahjujuhtum ei mõjuta enam nende turuväärtust.

  • kui sõidukit on kasutatud lühirendi sõidukina, taksona, alarmsõidukina vms, mis keskmise ostja hinnangul selle väärtust oluliselt vähendab

Selliste sõidukite väärtus on nende kasutusviisi tõttu juba oluliselt vähenenud ja kahjujuhtum ei vähenda nende väärtust.

  • veoauto, bussi, traktori ja teiste ainult tööülesannete täitmiseks kasutatavate sõidukite puhul

Sellist sõidukit ostes lähtutakse peamiselt sõiduki kasutusomadustest ja tehnilisest seisukorrast.

  • mootorratta puhul

Väärtuse vähenemisest saaks rääkida, kui mootorratta raami kuju tuleks taastada olulises ulatuses. Eestis nii ulatuslike kahjustustega mootorrattaid ei taastata.

  • eriotstarbelise, üksikkorras valmistatud sõiduki vms puhul, millel pole tavapärast järelturgu ja turuhinda

Kui järelturgu pole, ei saa sõiduki väärtus kindlustusjuhtumi tõttu väheneda.

Kui suur on hüvitis?

Sõiduki väärtuse vähenemise ulatus oleneb mitme teguri – sõiduki vanuse, läbisõidu, seisukorra, varasemate kahjustuste, kindlustusjuhtumist tekkinud kahjustuste – koosmõjust. LKF kasutab hindamiseks Saksamaal välja töötatud valemit:

VV=(TV×(KK-MF)/100)×EK  

kus

VV – sõiduki väärtuse vähenemine

TV – sõiduki turuväärtus enne kindlustusjuhtumit

KK – sõiduki kahju klass väärtustega 4,5–8,0

Kahju klassi määrab ekspert sõiduki kahjustuste ulatuse järgi:

  • väärtus on vahemikus 4,5–6,0, kui taastati raami või põrandapindade kuju ja sealjuures kasutati kerevenituspinki. Soovituslik jaotus, kui kerevenituspingi abil kõrvaldati kahjustused:
  • sõiduki ühes piirkonnas, sh kuni ühel pikitalal või piilaril – 4,5
  • sõiduki ühes piirkonnas, sh mitmel pikitalal või piilaril – 5,0
  • sõiduki kahes või enamas piirkonnas, sh kuni ühel pikitalal või piilaril piirkonna kohta – 5,5
  • sõiduki kahes või enamas piirkonnas, sh vähemalt ühes piirkonnas mitmel pikitalal või piilaril – 6,0.
  • Väärtus on vahemikus 6,5–8,0, kui eelmises punktis nimetatule lisandus ka raami või põrandapinna detailide vahetamine. Soovituslik jaotus, kui kerevenituspingi abil kõrvaldati kahjustused:
  • sõiduki ühes piirkonnas, sh vahetati üks pikitala või piilar – 6,5
  • sõiduki ühes piirkonnas, sh vahetati mitu pikitala või piilarit – 7,0
  • sõiduki kahes või enamas piirkonnas, sh vahetati kuni üks pikitala või piilar piirkonna kohta – 7,5
  • sõiduki kahes või enamas piirkonnas, sh vahetati vähemalt ühes piirkonnas mitu pikitala või piilarit – 8,0

MF – sõiduki müüdavuse faktor. Eesti turu väiksuse ja alusandmete väikse hulga tõttu on müüdavusfaktori väärtus 0.

EK – eelmiste kahjustuste mõju ja muid mõjusid arvesse võttev tegur vahemikus 0–1.

            Eelmiste kahjustuste puhul arvutatakse tegur nii:

Kirjeldus EKSelgitus

Sõiduki üldine seisukord

hea

1

sõiduk on korrektselt hooldatud, müügihinda mõjutavaid kahjustusi ei esine

rahuldav

0,8

ostuhinda võivad mõjutada väiksemad kahjustused sõiduki kerel või salongis

halb

0,5

suuremad, detailide remonti või vahetust eeldavad kahjustused, salongipolstrid tugevalt määrdunud või katki

Varasem kahjuajalugu

kuni üks kindlustusjuhtum

1

Varasemate kindlustusjuhtumite puhul arvestatakse üksnes juhtumeid, kus sõidukile tekkisid kergemad kahjustused,

mis taastati kvaliteetselt. Ulatuslike kahjustuste puhul sõiduki väärtuse vähenemist ei teki.

2-3 kindlustusjuhtumit

0,9

üle kolme kindlustusjuhtumi

0,8

kindlustusjuhtumite arvu ei saa kontrollida

0,8

 

Kui esineb mitu loetletud asjaolu, siis tegurid korrutatakse.

Muud mõjud:

M1 ja M2 kategooria tarbesõidukite puhul EK = 0,8, mis korrutatakse varasemate kahjustuste teguriga.

Muud mõjud vahemikus 0–1. 

Tagasi üles