|
Liikluskindlustuse Fond ja D.A.S. aitavad inimestel löökaukude eest kahjuhüvitist nõuda (02.04.2013) |
Eesti Liikluskindlustuse Fond (LKF) ja D.A.S. Õigusabikulude Kindlustus riputasid veebi juhendmaterjalid, kuidas sõiduki lõhkumisel löökaugus teeomanikult hüvitist saada.
Kui sõiduk on saanud teeauku sõitmise tõttu kahjustada, on sõiduki omanikul tavaliselt õigus nõuda kahju hüvitamist. Vabatahtliku sõidukindlustuse ehk kaskokindlustuse korral hüvitab kahju kindlustusandja, omavastutuse osa saab nõuda tee omanikult. Kui sõidukikindlustuse lepingut ei ole, tuleb kogu kahju nõuda tee omanikult, sest kohustuslik liikluskindlustus selliseid kahjusid ei hüvita.
Lisaks juhistele on veebilehel http://www.lkf.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=303&Itemid=268&lang=et ära toodud ka kohtuvälise kahjunõude ja hagiavalduse blanketid ning lingid kohtulahenditele.
LKFi juhatuse esimehe Mart Jesse sõnul on teede kvaliteet iga aastaga muutunud kehvemaks nii Tallinnas kui ka mujal Eestis. “Eelmisel talvel hüvitasid kindlustusseltsid löökaukudest tingitud kahjusid 200 000 euro ulatuses,” ütles Jesse. “Käesoleval aastal summa ilmselt mitmekordistub. Arvesse võttes asjaolu, et vaid kolmandikul sõidukitest on kaskokindlustus, võivad liiklejate ainuüksi otsesed kahjud lõhutud rehvide, velgede ja silladetailide asendamiseks ulatuda sel aastal kuni kahe miljoni euroni. Kahjuks keelduvad omavalitsused sageli inimestele teeaugus tekkinud kahju hüvitamast ja otsivad võimalusi vastutusest kõrvalehiilimiseks, eksitades inimesi täiesti suvalistele paragrahvidele ja kohtulahenditele osundamisega, mis tegelikult aga omavalitsust vastutusest ei vabasta. Veebis avaldatud nõudekirjade näidiste ja viidetega asjakohastele seadusesätetele proovime olukorda liiklejate jaoks leevendada ja kahju sissenõudmist hõlbustada.”
D.A.S. Õigusabikulude Kindlustuse juhatuse liige Maiko Kalvet rääkis, et tee omanik on kohustatud hoidma selle nõuetele vastavas seisundis. “Tavaliselt ei vabane tee omanik vastutusest, kui on üksnes paigaldatud ebatasasusest teest hoiatav liiklusmärk,” selgitas Kalvet. “Tee omanik peab tõendama, et löökaugust oli võimalik ohutult mööda sõita või et sõidukijuht põhjustas kahju valesti valitud sõidukiiruse tõttu. Jõustunud kohtulahendite kohaselt ei saa sõidukijuhid paigaldatud liiklusmärgist järeldada, et märgistatud „ebatasane tee“ tähendab löökauku, millest ei tohi läbi sõita. Kohtute hinnangul saab sõiduki juht eeldada, et teel saab sõiduautoga ohutult liigelda.”
Löökaugus oma sõiduki lõhkumisel tuleks kohale kutsuda politsei, kes juhtunu ja sündmuspaiga jäädvustab. Teeseisundi nõuete tõendamiseks on tarvilik, et politsei pildistaks sündmuskohta ning mõõdaks löökaugu sügavuse, pikkuse ja laiuse. Kui politseid ei ole võimalik sündmuskohale kutsuda, tuleb eelkirjeldatud toimingud teha endal, tunnistajate juuresolekul. Seejärel tuleb teha kindlaks kahju suurus, lastes sõiduki remondi maksumust hinnata autoremonditöökojal. Töökoja hinnapakkumise alusel saab tee omanikule esitada kahjunõude koos tõendusmaterjaliga. Kui tee omanik keeldub kahju hüvitamast, siis saab kahju hüvitamist nõuda kohtu kaudu. Kohtusse pöördumisel tuleb tasuda riigilõiv.
Õigusabikindlustuse sõlminutel aitavad nõudekirja ja hagiavalduse koostada ning esindab kannatanut kohtus või kohtuvälistel läbirääkimistel D.A.S. Õigusabikulude Kindlustuse AS. Aasta-aastalt on D.A.S.-i klientidel üha rohkem olnud teeaukudest põhjustatud kahjujuhtumeid.
Lisaks löökaukudega seotud abimaterjalidele on LKFi veebilehel www.lkf.ee avatud sõidukiomanike seas üha enam populaarsust koguv liikluskindlustuse kalkulaator, samuti on võimalik teha võimalik teha liikluskindlustuse registrist erinevaid päringuid
LKF on liikluskindlustuse seaduse nõudel kindlustusandjate poolt asutatud ühing, mille peamine ülesanne on täita garantiifondi rolli ning hallata liikluskindlustuse registrit. Garantiifond hüvitab kindlustamata või tundmatuks jäänud sõidukite poolt põhjustatud kahjud. Samuti kogutakse vahendeid olukordadeks, kui kindlustusandja ei ole võimeline kannatanute nõudeid rahuldama maksejõuetuse tõttu. LKF on lüli liikluskindlustuse rahvusvahelises võrgustikus, täites nii Euroopa Liidu nõuetest tulenevat teabekeskuse ja kompensatsiooniorgani rolli kui ka rahvusliku büroo rolli Rohelise Kaardi süsteemis. LKF toetab kindlustuse vaidluskomisjoni tegevust ning arendab kahjuennetustegevust.
1928. aastal asutatud D.A.S. on Euroopa suurim õigusabi kindlustaja, mis tegutseb 16 Euroopa riigis. Eestis 2006. aasta novembris tegevust alustanud D.A.S. Õigusabikulude Kindlustuse AS pakub erinevate õigusabikulude kindlustamist, oma klientidele juriidilist nõustamist ning õiguslike huvide kaitsmist nii Eestis ja välismaal. D.A.S. hüvitab klientidele advokaatide, tunnistajate ja kohtuekspertide tasud, riigilõivud, kohtuotsuse järgi väljamõistetud vastaspoole kohtukulu, reisikulu välismaistes kohtutes toimuvatele istungitele ja täitekulu ning tasub vajadusel kliendi eest ka kautsjoni. D.A.S. grupil on Euroopas enam kui 12 miljonit klienti, keda ettevõte aitab aastas keskmiselt miljoni kahjujuhtumi lahendamisel.
Lisainfo:
Mart Jesse
Eesti Liikluskindlustuse Fondi juhatuse esimees
tel 667 1800
e-post
See e-posti aadress on kaitstud spämmirobotide vastu. E-posti aadressi nägemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud.
www.lkf.ee
Maiko Kalvet
D.A.S. Õigusabikulude Kindlustuse ASi juhatuse liige
Mobiiltelefon 502 7553
Telefon 679 9450
E-post
See e-posti aadress on kaitstud spämmirobotide vastu. E-posti aadressi nägemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud.
www.das.ee
|
  
EKsL ja LKF
Eesti Kindlustusseltside Liit (EKsL) on kõiki püsivalt Eestis tegutsevaid kindlustusandjaid ja välismaiste kindlustusandjate filiaale ühendav organisatsioon.
EKsLi eesmärk on esindada oma liikmete ühiseid huve kindlustussektori ja kogu riigi sotsiaal- ning majanduskeskkonna edendamisel.
Eesti Liikluskindlustuse Fond (LKF) on liikluskindlustuse garantiifond, hüvitusorgan ja Eesti rohelise kaardi büroo. Kõik Eestis liikluskindlustust pakkuvad kindlustusandjad on LKFi liikmed.
LKF on loodud liikluskindlustuse seaduse alusel eesmärgiga tagada liikluskindlustuse süsteemi toimimine.
EKsL ja LKF tegutsevad ühiselt.
Uudised ja teated
Kõik uudised |
|
|
2012. aastal püüti kindlustuskelmustes välja petta ligi 2,4 miljonit eurot (28.01.2013) |
Eelmisel aastal tuvastasid kindlustusseltsid ühtekokku 250 kindlustuskelmust, millega püüti välja petta ligi 2,4 miljonit eurot. Kuigi 2012 aastal vähenes kindlustusandjate tuvastatud kindlustuskelmuste üldarv ligi 25%, kasvas välja petta üritatud raha maht üle 26%.
Eelmisel aastal tuvastasid Eestis tegutsevad kindlustusandjad kokku 250 kindlustuskelmust, aastatel 2010 ja 2011 oli sama arv vastavalt 330 ja 327. Välja petta üritatud raha maht kasvas märkimisväärselt 1,88 miljonilt eurolt 2011. aastal 2,38 miljoni euroni eelmisel aastal. Kasv oli tingitud eelkõige väga suuremahuliste kelmuste lisandumisest. Kui 2010. ja 2011. aastatel tuvastatud suurimad kindlustuskelmused jäid alla 100 000 euro, siis eelmisel aastal tuvastati kolm kelmust, mille puhul see piir ületati. Nende kindlustuskelmuste kogumaht oli kokku miljon eurot. Suurima puhul neist üritati välja petta ligi 400 000 eurot.
„See tendents on murettekitav. Tegemist oli lavastatud või tahtlikult esile kutsutud kindlustusjuhtumitega, mis viitab reeglina organiseeritud grupiviisilisele ja tahtlikule kuriteole,“ ütles Eesti Kindlustusseltside Liidu kahjuennetuse juht Erik Ernits. „On üldteada, et tavapärasest suurema kahjuga kindlustusjuhtumite asjaolusid kontrollitakse iseäranis põhjalikult ning kelmuse tuvastamise tõenäosus on tavapärasest veelgi suurem. Et suur vahelejäämise risk kelme ei heiduta, viitab asjaolule, et tabatud kelmidele praktikas rakendatavad sanktsioonid ei ole piisavalt mõjusad.“
Erik Ernitsa sõnul võib samas pidada positiivseks, et mullu vähenesid kõik kelmuste liigid. “Enim langes selliste kindlustuskelmuste arv, kus kindlustusjuhtum kas lavastati või kutsuti tahtlikult esile,” rääkis ta. “Eelkõige on vähemaks jäänud lavastatud või tahtlikult esile kutsutud liiklusõnnetusi ning lavastatud varguseid. Põhjuseks võib siin olla paadunud kelmide siirdumine, kas teisele alale või teise riiki ja ka üldise majandusolukorra mõningane paranemine, mis on vähendanud vajadust ootamatult tekkinud finantsraskustest ebaausal teel vabaneda. Kelmuste vähenemisele on kindlasti kaasa aidanud ka kindlustusandjate järjest suurenev suutlikus kindlustuskelmuseid tuvastada.”
Eesti Kindlustusseltside Liit on Eestis tegutsevaid kindlustusandjaid ühendav organisatsioon, mis loodi 15. veebruaril 1993. aastal. EKsLi eesmärk on esindada oma liikmete ühiseid huve kindlustussektori ja kogu riigi sotsiaal- ning majanduskeskkonna edendamisel. Kõik Eestis tegutsevad kindlustusandjad on EKsLi liikmed. EKsL on omakorda Euroopa kindlustusandjate ühenduse Insurance Europe liige. Liit teeb koostööd Eesti Liikluskindlustuse Fondiga, mille liikmeteks on liikluskindlustuse kindlustusandjad.
Lisainfo:
Erik Ernits
Eesti Kindlustusseltside Liidu kahjuennetuse juht
tel 667 1800
e-post
See e-posti aadress on kaitstud spämmirobotide vastu. E-posti aadressi nägemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud.
www.eksl.ee
|
|
